Lõppes meede 2.3 taotlusvoor
18.08.2023 lõppes meede 2.3 COVID-19 mõju leevendamine taotlusvoor.
Esitati 6 projektitaotlust esialgse abikõlbuliku maksumusega 98 370,50 eurot, toetust taotleti 47 700,41 eurot.
Meetme eelarve on 32 985,52 eurot.
18.08.2023 lõppes meede 2.3 COVID-19 mõju leevendamine taotlusvoor.
Esitati 6 projektitaotlust esialgse abikõlbuliku maksumusega 98 370,50 eurot, toetust taotleti 47 700,41 eurot.
Meetme eelarve on 32 985,52 eurot.
Tänasest, 14.08. kuni reede, 18.08. kella 16.00ni saab e-PRIA kaudu esitada taotlusi MTÜ Partnerid meetmesse 2.3 COVID-19 mõju leevendamine
Taotlemiseks vajalikud dokumendid leiab siit
Meede 2.3 hindamiskriteeriumid 2023
Hindamise tähtaeg 20. oktoober 2023.a.
Info: tel. 514 8775 või info@mtupartnerid.eu
MTÜ Partnerid teadmussiirde projekt
Eesmärk: Inspiratsiooni ja motivatsiooni õppereisi eesmärgiks on tutvuda Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna LEADER toetust saanud ettevõtjate ja MTÜ-de edulugudega. Saada inspiratsiooni, uusi ideid, teadmisi ning vahetada kogemusi kohaliku toidu tootmise, turismi, noorte kaasamise ning muu ettevõtluse alal ning turundamise valdkonnas. Vahetada kogemusi, kuidas saadi hakkama koroona piirangute ajal ning milliseid lahendusi on leitud sõjast tingitud energia ning hindade tõusuga saabunud kriisis. Ettevõtjatele on teiste ettevõtete külastamine oluliseks väljundiks omavahelisel suhtlemisel, koostööpartnerite leidmisel. Õppereisid liidavad piirkonna inimesi, paraneb omavaheline koostöö, nii mõnelegi probleemile leitakse ühistel aruteludel lahendus. Õppereis hõlmab mitut koolitusmeetodit: vaatlus, vahetu suhtlemine, kogemuste vahetamine ja võimalusel ka praktiline tegevus.
Sihtgrupp: piirkonna ettevõtjad, MTÜ-de ja KOV-ide esindajad
Eelarve: 9 560,00
Toetus: 8 604,00
MTÜ Partnerid teadmussiirde projekt
Eesmärk: Õppereisi eesmärgiks on tutvuda Läti Arukate külade kogukondadega, kes tegutsevad aruka küla arengu põhimõtete suunas ning tutvuda Kuramaa põnevate ettevõtjatega ning nende inspireerivate ettevõtmistega. Õppereis on suunatud piirkonna ettevõtjatele ning kogukonna eestvedajatele, et saada uusi ideid, vahetada kogemusi ning leida koostööpartnereid.
Sihtgrupp: piirkonna ettevõtjad, MTÜ-de ja KOV-ide esindajad
Eelarve: 11 111,00
Toetus: 9 999,90
„Võimalust talusid külastada ning tutvuda maaelu ja -töödega on väga vaja, sest ikka ja jälle kuuleme lastest, kes arvavad, et leib ja piim tulevad poest. Kui me tahame oma põllumajandust säilitada, siis selleks on vaja säilitada side maaga. Ka järeltulevad põlved peaksid vaimustuma põlluharimisest ning tahtma õppida põllumajandusega seotud erialasid. Avatud talude päev on ideaalne võimalus selle sädeme süütamiseks,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.
Avatud talude päeva avaüritus peetakse 15. juulil kell 10.00 Iisaka talus ja Lahemaa pärimuskojas (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Kohal on regionaalminister Madis Kallas, esinevad Uuri küla noorte folkansambel Uurikad ja Marek Sadam.
Iisaka talu ja Lahemaa pärimuskoda on kaks kõrvuti asuvat peretalu. Iisaka talus aretatakse sinise tekseli ja Eesti tumedapealist tõugu lambaid ning hooldatakse ajaloolisi poollooduslikke karjamaid. Lahemaa pärimuskojas tegeletakse kultuuripärandi uurimise ja edasiandmisega. Koja ühed põhilisemad suunad on pärandkäsitöö ja kohaliku materjali kasutamine.
Uuendusena saab sel aastal avatud taludesse sõita ka rongiga, sest paljud neist asuvad rongipeatuste läheduses. Kaardi taludega, kuhu pääseb ligi rongiga, leiad Elroni kodulehelt.
Igal aastal on avatud talude päeva raames valitud välja ka n-ö sümboolne mõjuisik, kes edastab sündmuse sõnumeid ja olulisi teateid. Selle aasta mõjuisik on Eesti tõugu hobuse varss Roosi, kes sündis 10. mail Teeääre tallis. Roosi kaudu soovime pöörata Eesti hobusele suuremat tähelepanu, sest see põline Eesti tõug väärib säilitamist ja hoidmist. Roosiga saad tutvuda 16. juulil Järvamaa Kutsehariduskeskuses.
Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus; partneritena löövad kaasa Maaleht ja Elron.
Rohkem infot Avatud talude kodulehelt
„See teeb heameelt, et meil on niivõrd palju tublisid ja silmapaistvaid inimesi, kes oma panusega aitavad tugevasti kaasa Eestimaa eri paikade arengule ja heale elukeskkonnale,“ tunnustas regionaalminister Madis Kallas. „Riik ja omavalitsused saavad luua eeldused atraktiivseks elupiirkonnaks, ent tõelise eluvaimu puhuvad paikadele sisse just seal elavad ja töötavad inimesed. Nemad on inimesed, kes tänu oma tegevusele muudavad elu maal kestvaks.“
Auhinna saajad on silma paistnud tegevusega, millel on olnud regionaalarengu seisukohast oluline mõju. Kas on edendatud piirkonna majandust läbi töökohtade loomise, piirkonnaspetsiifiliste toodete ja teenuste pakkumise või siis aidatud muul moel oluliselt kaasa piirkonna arengule, eripära säilimisele ja tutvustamisele. Konkursile võisid kandidaate esitada ja kandideerida kõik inimesed, organisatsioonid, riigiasutused ning kohalikud omavalitsused.
„Minu suur tänu ja lugupidamine nii tänavustele laureaatidele kui ka kõikidele esitatud kandidaatidele. Konkurss oli tasavägine ja parimatest parimaid välja valida oli paras väljakutse, sest häid ja tublisid tegijaid oli esitatud meile päris palju,“ tõdes regionaalminister Kallas.
Auhinnasaajaid tunnustati Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga.
Lääne-Virumaa LEADER-tegevusrühm MTÜ Partnerid, kes aitavad kaasa kohaliku mahetoidu väärtustamise ning tarbimise tõstmisele piirkonnas, korraldades kümneid koolitusi haridusasutustes ja suurüritustel.
Aclima OÜ, Valgas asuv ettevõte, kes edendab kohalikku majandust ja annab tööd 68 inimesele. Aclima OÜ on elujõuline ettevõte ja arendusmeelne tööandja, kes on spetsialiseerunud spordiriiete tootmisele. Valgas asuv tehas on laiendanud oma tootmispinda ja investeerinud kaasaegse tootmishoone rajamisse.
Green Gravels OÜ, Järvakandis asuv ettevõte, kes edendab kohalikku majandust ja annab tööd kümnele inimesele. Ettevõte on spetsialiseerunud klaasvahtkillustiku tootmisele, edendab taaskasutust ja keskkonnasäästlikku tootmist ning osaleb aktiivselt Järvakandi klaasiklastri tegevusmudeli väljatöötamises.
Lutsu Teater, Põlvamaal Lutsu külas asuv külateater, kes on aidanud kaasa piirkonna eripära säilimisele. Lutsu Teater kaasab külaelanikke ühistegevusse, etendustes teevad kaasa külaelanikud ja kohalikud lõõtspillimängijad, etenduse ajal müüvad kohalikud ettevõtjad oma tooteid ja pakuvad majutust.
Saaremaa toidufestival – üritus, mis soodustab kohalikku ettevõtlust, kogukondlikku tegevust ja pikendab turismihooaega Festivalil väärtustatakse kohalikku toorainet ja toodangut, kaasatakse aktiivselt külamajasid ja pakutakse võimalust ise aktiivselt programmis kaasa lüüa. Tänavune festival on järjekorras juba kümnes.
Regionaalarengu auhind anti tänavu välja juba kümnendat korda. Eelnevatel aastatel on tunnustatute seas olnud ni kogukonna eestvedajaid ja sädeinimesi, kultuuri- ja spordiürituste korraldajaid, kohalikke ettevõtjaid ja omavalitsusi, aga ka muude silmapaistvate algatuste eestvedajaid. Nii on saanud teiste seas auhinna näiteks Peipsi toidu võrgustik (2022), ettevõte Viljandi Aken ja Uks (2021) ning Margit Kääramees ja Kassari saare Orjaku külaselts (2020). Tublisid laureaate on aga kümne aasta peale kokku olnud väga palju teisigi.
Allikas: Maaeluministeerium