Skip to content Skip to left sidebar Skip to right sidebar Skip to footer

Author: admin

Õppereis “LEADER loodud väärtused Põlvamaal”

MTÜ Partnerid teadmussiirde projekt

Eesmärk: Inspiratsiooni ja motivatsiooni õppereisi eesmärgiks on tutvuda Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna LEADER toetust saanud ettevõtjate ja MTÜ-de edulugudega. Saada inspiratsiooni, uusi ideid, teadmisi ning vahetada kogemusi kohaliku toidu tootmise, turismi, noorte kaasamise ning muu ettevõtluse alal ning turundamise valdkonnas. Vahetada kogemusi, kuidas saadi hakkama koroona piirangute ajal ning milliseid lahendusi on leitud sõjast tingitud energia ning hindade tõusuga saabunud kriisis. Ettevõtjatele on teiste ettevõtete külastamine oluliseks väljundiks omavahelisel suhtlemisel, koostööpartnerite leidmisel. Õppereisid liidavad piirkonna inimesi, paraneb omavaheline koostöö, nii mõnelegi probleemile leitakse ühistel aruteludel lahendus. Õppereis hõlmab mitut koolitusmeetodit: vaatlus, vahetu suhtlemine, kogemuste vahetamine ja võimalusel ka praktiline tegevus.

Sihtgrupp: piirkonna ettevõtjad, MTÜ-de ja KOV-ide esindajad

Eelarve: 9 560,00
Toetus: 8 604,00

Läti õppereis “Naabrist parem-Arukad ettevõtjad=Arukad külad”

MTÜ Partnerid teadmussiirde projekt

Eesmärk: Õppereisi eesmärgiks on tutvuda Läti Arukate külade kogukondadega, kes tegutsevad aruka küla arengu põhimõtete suunas ning tutvuda Kuramaa põnevate ettevõtjatega ning nende inspireerivate ettevõtmistega. Õppereis on suunatud piirkonna ettevõtjatele ning kogukonna eestvedajatele, et saada uusi ideid, vahetada kogemusi ning leida koostööpartnereid.

Sihtgrupp: piirkonna ettevõtjad, MTÜ-de ja KOV-ide esindajad

Eelarve: 11 111,00
Toetus: 9 999,90

Avatud talude päev 15. ja 16. juulil!

„Võimalust talusid külastada ning tutvuda maaelu ja -töödega on väga vaja, sest ikka ja jälle kuuleme lastest, kes arvavad, et leib ja piim tulevad poest. Kui me tahame oma põllumajandust säilitada, siis selleks on vaja säilitada side maaga. Ka järeltulevad põlved peaksid vaimustuma põlluharimisest ning tahtma õppida põllumajandusega seotud erialasid. Avatud talude päev on ideaalne võimalus selle sädeme süütamiseks,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 15. juulil kell 10.00 Iisaka talus ja Lahemaa pärimuskojas (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Kohal on regionaalminister Madis Kallas, esinevad Uuri küla noorte folkansambel Uurikad ja Marek Sadam.

Iisaka talu ja Lahemaa pärimuskoda on kaks kõrvuti asuvat peretalu. Iisaka talus aretatakse sinise tekseli ja Eesti tumedapealist tõugu lambaid ning hooldatakse ajaloolisi poollooduslikke karjamaid. Lahemaa pärimuskojas tegeletakse kultuuripärandi uurimise ja edasiandmisega. Koja ühed põhilisemad suunad on pärandkäsitöö ja kohaliku materjali kasutamine.

Uuendusena saab sel aastal avatud taludesse sõita ka rongiga, sest paljud neist asuvad rongipeatuste läheduses. Kaardi taludega, kuhu pääseb ligi rongiga, leiad Elroni kodulehelt.

Igal aastal on avatud talude päeva raames valitud välja ka n-ö sümboolne mõjuisik, kes edastab sündmuse sõnumeid ja olulisi teateid. Selle aasta mõjuisik on Eesti tõugu hobuse varss Roosi, kes sündis 10. mail Teeääre tallis. Roosi kaudu soovime pöörata Eesti hobusele suuremat tähelepanu, sest see põline Eesti tõug väärib säilitamist ja hoidmist. Roosiga saad tutvuda 16. juulil Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus; partneritena löövad kaasa Maaleht ja Elron.

Rohkem infot Avatud talude kodulehelt

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Mere- ja perepäev

8. juulil 2023 toimub XXIII Mere- ja perepäev Kunda rannas.
Kohal on ka Põhja-Eesti kohaliku toidu müüjad!

Regionaalmaasikas 2023

Madis Kallas: Regionaalmaasika laureaadid on eeskujuks meile kõigile

Peaminister Kaja Kallas ja regionaalminister Madis Kallas andsid pidulikul tänuüritusel üle tänavused regionaalmaasika auhinnad, mille pälvisid silmapaistvad kohaliku elu edendajad ja hoogustajad. Kokku anti viis auhinda, millega tunnustati inimesi ja algatusi üle Eesti.

„See teeb heameelt, et meil on niivõrd palju tublisid  ja silmapaistvaid inimesi, kes oma panusega aitavad tugevasti kaasa Eestimaa eri paikade arengule ja heale elukeskkonnale,“ tunnustas regionaalminister Madis Kallas. „Riik ja omavalitsused saavad luua eeldused atraktiivseks elupiirkonnaks, ent tõelise eluvaimu puhuvad paikadele sisse just seal elavad ja töötavad inimesed. Nemad on inimesed, kes tänu oma tegevusele muudavad elu maal kestvaks.“

Auhinna saajad on silma paistnud tegevusega, millel on olnud regionaalarengu seisukohast oluline mõju. Kas on edendatud piirkonna majandust läbi töökohtade loomise, piirkonnaspetsiifiliste toodete ja teenuste pakkumise või siis aidatud muul moel oluliselt kaasa piirkonna arengule, eripära säilimisele ja tutvustamisele. Konkursile võisid kandidaate esitada ja kandideerida kõik inimesed, organisatsioonid, riigiasutused ning kohalikud omavalitsused.

„Minu suur tänu ja lugupidamine nii tänavustele laureaatidele kui ka kõikidele esitatud kandidaatidele. Konkurss oli tasavägine ja parimatest parimaid välja valida oli paras väljakutse, sest häid ja tublisid tegijaid oli esitatud meile päris palju,“ tõdes regionaalminister Kallas.

Auhinnasaajaid tunnustati Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga.

Regionaalauhinna 2023. a laureaadid

Lääne-Virumaa LEADER-tegevusrühm MTÜ Partnerid, kes aitavad kaasa kohaliku mahetoidu väärtustamise ning tarbimise tõstmisele piirkonnas, korraldades kümneid koolitusi haridusasutustes ja suurüritustel.

Aclima OÜ, Valgas asuv ettevõte, kes edendab kohalikku majandust ja annab tööd 68 inimesele. Aclima OÜ on elujõuline ettevõte ja arendusmeelne tööandja, kes on spetsialiseerunud spordiriiete tootmisele. Valgas asuv tehas on laiendanud oma tootmispinda ja investeerinud kaasaegse tootmishoone rajamisse.

Green Gravels OÜ, Järvakandis asuv ettevõte, kes edendab kohalikku majandust ja annab tööd kümnele inimesele. Ettevõte on spetsialiseerunud klaasvahtkillustiku tootmisele, edendab taaskasutust ja keskkonnasäästlikku tootmist ning osaleb aktiivselt Järvakandi klaasiklastri tegevusmudeli väljatöötamises.

Lutsu Teater, Põlvamaal Lutsu külas asuv külateater, kes on aidanud kaasa piirkonna eripära säilimisele. Lutsu Teater kaasab külaelanikke ühistegevusse, etendustes teevad kaasa külaelanikud ja kohalikud lõõtspillimängijad, etenduse ajal müüvad kohalikud ettevõtjad oma tooteid ja pakuvad majutust.

Saaremaa toidufestival – üritus, mis soodustab kohalikku ettevõtlust, kogukondlikku tegevust ja pikendab turismihooaega Festivalil väärtustatakse kohalikku toorainet ja toodangut, kaasatakse aktiivselt külamajasid ja pakutakse võimalust ise aktiivselt programmis kaasa lüüa. Tänavune festival on järjekorras juba kümnes.

Regionaalarengu auhind anti tänavu välja juba kümnendat korda. Eelnevatel aastatel on tunnustatute seas olnud ni kogukonna eestvedajaid ja sädeinimesi, kultuuri- ja spordiürituste korraldajaid, kohalikke ettevõtjaid ja omavalitsusi, aga ka muude silmapaistvate algatuste eestvedajaid. Nii on saanud teiste seas auhinna näiteks Peipsi toidu võrgustik (2022), ettevõte Viljandi Aken ja Uks (2021) ning Margit Kääramees ja Kassari saare Orjaku külaselts (2020). Tublisid laureaate on aga kümne aasta peale kokku olnud väga palju teisigi.

Õppe- ja kogemusreis Saaremaale

17.-19. juulil 2023.a. toimub MTÜ Partnerid õppe- ja kogemusreis Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonda.

Programm

Esmaspäev, 17. juuli
8.30 Väljasõit Aqva parklast
12.00 Praam Virtsu sadamast Kuivastu sadamasse
13.00-14.15 Maasi ordulinnuse varemed Orissaare lähistel
Lõunasupp Maasilinna varemetes ühisel piknikul. https://www.facebook.com/maasilinn
Maasi maalinn on kaunis ajalooline pärl Saaremaa väravas. Maasilinna seltsi eestvedamisel on saanud
keskaegse linnuse varemed katuse alla. Linnuses korraldatakse kontserte, teatrietendusi. Seltsi eesmärk on seda ajaloolist aaret rohkem väärtustada, kasutada kogukonna ja ümbruskonna hüvanguks ja kohaliku kultuuripärandi tutvustamiseks. Ringkäik linnuses koos linnuse ajaloo ja seltsi praeguse tegevuse lühikese tutvustusega.
14.30–16.30 Saaremaa loomaaed
https://saaremaazoo.ee/kulastus/ https://www.facebook.com/saaremaazoo/
Selle aasta juunikuus avatud loomaaed. MTÜ Parim Homne Leader toetus loodusmaja loomiseks, kus viia läbi õppeprogramme, koolitusi, töötubasid, laagreid ja sündmuseid.
17.15 Majutus ASA spa hotellis
18.00-21.00 Mere-, kultuuri- ja maitserännak Hoppeti pardal
Ainus eestiaegne säilinud ja tänapäevani seilav ajalooline laev – Wabariigi Kauneim Laev – 95 aastane kahvelkuunar Hoppet kutsub teid pardale mere-, kultuuri- ning maitserännakule. Väljasõit Hoppetiga merele koos mitmekäigulise söögi ja kapten Pekka poolt pakutava joogi ning meremehelugudega.
Hoppet on EHTNE võrgustiku liige.
21.00-… Soovijatele õhtune jalutuskäik omal käel Kuressaare linnas ja ööbimine ASA spa hotellis

Teisipäev, 19. juuli
9.30 Väljasõit hotellist külastuskohtadesse
10.15-11.30 Korilane OÜ, Metskülas
https://korilane.ee/
Ettevõtte tegevuste tutvustus, toodete degusteerimine.
Aastal 2016 alustas pere noorem põlvkond koostööd erinevate teadlaste ja professoritega, et teha vajalikke teadusuuringuid ja tuua imeline lutserniekstrakt paljude inimesteni uues võtmes. Keset Saaremaa metsa rajati 200 aastat vanadele põldudele lutserniväljad ja keskkonnasõbralik ekstraktitehas.
Ettevõtja on EHTNE võrgustiku liige.
11.40-13.00 Metsküla küla selts
Lõunasöök külamajas.
Metsküla küla selts on aktiivne ja ise kenasti hakkama saav kogukond. Metsküla vana koolimaja on nende eestvõttel renoveeritud külaseltsi tarbeks, maja teisel korrusel on seltsi eesvõttel juba 10 aastat tegutsenud lastehoid. Selts on ellu viinud mitmeid Leader projekte seltsimaja korrastamiseks ning kohaliku elu edendamiseks. Majas on ka valla raamatukogu.
13.15-14.15 Triigi Filharmoonia, Triigi sadamas Leisi lähistel
https://www.facebook.com/TriigiFilharmoonia
Triigi Filharmoonia ehitamise mõttele tulid lauljatar Hannaliisa Uusma ja tema sõbranna Teele Vares. Hoone projekteerisid Eesti kunstiakadeemia vilistlased, noored arhitektid Riin Kersalu ja Mihkel Meriste. Ehitust alustati 2016. aasta mais. Triigi Filharmoonias toimuvad suvehooajal väga kõrgetasemelised kontserdid, mis on elavdanud kogukonda, samuti turismi piirkonnas.
Leader programm on toetanud heli- ja valguslahenduse loomist.
15.30-18.00 Vaba aeg Kuressaares. Soovijad jõuavad külastada ka linnust või jalutada pargis ning linnuseõues. http://www.saaremaamuuseum.ee/kulastajale/kulastusajad/
18.15 Väljasõit hotelli juurest õhtusöögile Nasvale
18.30-20.30 Nasva kalurikülas asuva Tihemetsa kaluritalu tegevuste tutvustus
Kohaliku koloriidiga õhtusöök. Arutelu, võrgustumine.
https://www.suitsukala.com/
Suitsukala, koduõlu, lõõtspillimuusika ja lood vanast traditsioonidega kaluriperest ja praeguse ettevõtte tegevusest.
21.00 Jõuate tagasi hotelli.

Kolmapäev, 19. juuli
9.30 Väljasõit hotelli juurest
9.45-10.15 Külastame EHTNE esindus-ja esitluspinda Auriga kaubanduskeskuses või EHTNE Suvepesa Kuressaare lossipargis
EHTNE Saaremaa toode on Saarte Koostöökogule kuuluv kaubamärk. EHTNE võrgustikku kuulub üle 160 tootja (toidutootjad, käsitöötootjad, kosmeetika, tekstiilitooted jms). Pood, kus on esindatud ainult kohalike tootjate ja ainult EHTNE märgist kandvad saaremaised tooted.
10.45-12.00 Pulvar OÜ
Pakuvad Saaremaal ja mujal Eestis metallitöödega tegelevatele firmadele ning eraisikutele kvaliteetset pulbervärvimise teenust. Leader projekt ”Esimene pulbervärvimise teenuse pakkumine Saaremaal”.
12.15-13.30 OÜ Taako, Pihtla õlleköök
Ringkäik Leader toetusega renoveeritud pruulikojas ja toodete degustatsioon koos pruulmeistriga.
Ringkäik Leader toetusega renoveeritud pruulikojas ja toodete degustatsioon koos pruulmeistriga.
13.45-14.30 Kohvik Nöges Pihtlas
https://www.noges.ee/kohvik
Pihtla ajaloolises vallamajas asuv kohvik. Ettevõtte tegevuste tutvustus, lõunasöök.
Võimalus toodete kaasa ostmiseks. EHTNE võrgustiku liige.
15.10-15.50 Peatus Liiva keskuses Muhu saarel
https://muhupagarid.ee/pagaritookojad/ Pagarikojast saab osta Muhu leiba – seda müüakse kuni leiba jagub. Muhu leiba saab ka Muhu Coop poest. Külastage võimalusel ka kalapoodi Siin Ei Ole Kala Pood (pagarikoja kõrval). https://www.facebook.com/kallekalapood/
16.25 Väljub praam Kuivastu sadamast mandrile
17.30 Trahter Birgit – kokkuvõte reisist, õhtusöök
21.00 Tagasi Rakveres

Kokkuvõte õppereisist

“Elamustoitlustus koos seiklusega” 8. õpituba

Ühisprojekti „Elamustoitlustus koos seiklusega“ 8. õpituba “Veest leivani ja itaaliapäraste juustudeni” toimub 5. juulil 2023.a. Tartumaal.

Päevakava:
08.00 väljasõit Aqva parklast
10.30 Hellenurme Veskimuuseum “Veest leivani”, ökomärk EHE
14.00 Luke Mõis – koht, kuhu võid jätta oma südame
15.00 Luke farmimeierei
17.00 Asume koduteele
19.00 Aqva parkla

Kohad on täis!

Osalemissoovist palume teada anda info@mtupartnerid.eu  või tel. 5148 775, 5553 9133.

Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute LEADER-strateegiate

Eile allkirjastas regionaalminister Madis Kallas LEADER-toetuse tingimused aastateks 2023–2027, millest juhindudes saavad kohalikud tegevusrühmad hakata taotlema toetust piirkondlike LEADER-strateegiate elluviimiseks.

Uute strateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi.

LEADER-programmi on Eestis rakendatud alates 2006. aastast. Võrreldes varasemate perioodidega ootab ees mitu muudatust.

„Uue perioodi eelarve jaotamisel on võetud arvesse erinevaid näitajaid, näiteks omavalitsuse pindala, asustustihedust, elanike arvu jne. See annab võimaluse aidata senisest enam neid piirkondi, kus mahajäämus on suurem. Aktiivsed, ühtehoidvad ja tugevad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste, sealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks,“ kommenteeris uuendusi regionaalminister Madis Kallas.

Muutumas on ka strateegiate rahastamine. Esimest korda rahastatakse Eestis uusi LEADER-strateegiaid mitmest Euroopa struktuurifondist.

„Lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvele on võimalik kaasata piirkonna arendamiseks ka Euroopa Sotsiaalfond+ raha. Selleks peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookuses on pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

„Eraldi eesmärgiks strateegiate elluviimise toetamisel on võetud lihtsustamine. See tähendab, et toetuse saajatel väheneb oluliselt halduskoormus ning maksetaotluste esitamisel ei kontrollita enam kuludokumente, vaid kui eesmärgid on saavutatud, siis makstakse toetus välja kokku lepitud summas,“ lisas Pärtel.

LEADER-strateegia elluviimise toetust saavad taotleda kohalikud tegevusrühmad, kelle liikmeteks on omavalitsusüksused, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Üle Eesti tegutseb 26 piirkondlikku tegevusrühma, kes koostavad strateegiaid lähtuvalt altpoolt tulevast algatusest, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi.

Tegevusrühmade strateegia elluviimise toetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma juunis ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA.

Iga strateegia elluviimise toetuse taotluse vaatavad läbi Maaeluministeerium ja PRIA ning pärast strateegia ja taotluse heakskiitmist eraldatakse tegevusrühmale toetussumma piirkondlike eesmärkide saavutamiseks. Projektitoetuste jagamist koordineerivad tegevusrühmad koostöös PRIAga.

Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi 66 629 986 euro ulatuses. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi 47 589 703 euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi 7 142 857 euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Eesti panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER-programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus.
Perioodil 2014–2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 mln eurot LEADER-programmi kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks üle Eesti. Toetatud on palju kogukonnale vajalikke projekte, nagu näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist ja kultuuri väärtustamist.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade